Analüüsi eesmärk ja ulatus

Käesolev analüüs annab ülevaate tõlketeenuse praeguse korralduse ja tehniliste lahenduste kitsaskohtadest (AS-IS), millele tuginedes on koostatud tõlketeenuse osutamise tulevikuvisioon (TO-BE), mis on sisendiks keskse tõlkekeskkonna loomisel.

Analüüsi eesmärk on luua keskse tõlkekeskkonna arhitektuurikavand (tehniline lahendus ja funktsionaalsuste loend), arendustööde mahuhinnang ning kasutajaliidese disaini prototüüp. Lisaks teostatakse tõlkekeskkonna loomise mõju- ja riskianalüüs. Analüüsi teostas Registrite- ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) tellimusel Krabu Grupp OÜ vahemikus jaanuar kuni mai 2021. Projekti väljundiks on äri-, arhitektuuri- ja mõjuanalüüs ning kasutajaliidese prototüüp.

Töö käigus valminud dokumendid on vormistatud eesti keeles ja tähistatud vastava sümboolikaga, näitamaks, et tegemist on Euroopa Liidu toetuse abil elluviidava projektiga.

Keskse tõlkekeskkonna loomise vajadus on tingitud olukorrast, kus riigiasutuste tõlkimisvajadus kasvab iga aastaga aina enam, mis tekitab avalikule sektorile suuremaid kulutusi. Samuti kasutavad avaliku sektori organisatsioonid samadel eesmärkidel erinevaid tõlketehnoloogilisi vahendeid, mis põhjustab dubleerimist ja topeltkulu. Puuduvad ka keskne tõlkemälu, masintõlkes kasutatav ühtne terminikogu ja masintõlke vahendid, mis võimaldaksid oluliselt vähendada tõlkimisele kuluvat aega ja raha ning tagada tõlgete ühtsuse ja kvaliteedi.

Justiitsministeerium on koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga analüüsinud praegust olukorda ja võimalusi arendada eesti keele tõlketehnoloogiat ning tegi ettepaneku luua keskne tõlkekeskkond. Käesoleva analüüsi eesmärk on läbi viia ärianalüüs ning luua keskse tõlkekeskkonna prototüüp, mis arvestab järgnevate põhimõtetega:

  1. Keskne töövahend kõigile avaliku sektori asutustele ja avalikkusele. Koondada tõlkemälud, ühendada terminibaasid Ekilexi ja luua neid hõlmav keskne masintõlkekeskkond. Loodav süsteem peab integreerima tõlkemälud ja terminibaasid ning võimaldama pidevalt suureneva tõlkemälu eri kihtide abil masintõlget.
  2. Veebilehtede tõlkimise võimalus. Lahendus peab andma integreeritava liidese, millega tõlkida veebilehti.
  3. Terminoloogiline ühtsus. Masintõlge peab arvestama seaduste tõlgetega, terminikogudega ja muude teabekihtidega.
  4. Luua valdkonnapõhine tõlkemälu ja integreerida Ekilexist juba valdkondadesse jaotatud terminibaasid.
  5. Tõlkekvaliteet. Tõlkemälude ja terminikogude koondamine parandab kvaliteeti ja terminoloogilist ühtsust ning aitab ära hoida oskuskeele kvaliteedilangust.
  6. Eri keelesuundade kaasamine. Keelesuundadest on vaja ennekõike eesti-inglise ja inglise-eesti suunda, õiguskaitseasutustes ja kohtutes enamasti eesti-vene ja vene-eesti suunda, kuid vajalikke keelepaare on teisigi. Tõlkekeskkond peab võimaldama kasutada eri keelesuundi ja samuti lubama eesti keelt sihtkeelena kõikidel võimaldatud keelesuundadel.
  7. Kõne kaasamine masintõlkesse. Riiklikus keeletehnoloogia programmis on üheks fookusvaldkonnaks kõnetehnoloogiate arendamine. Näha tõlkekeskkonna loomisel ette reaalajalise kõne masintõlke ja eestikeelse kõnesünteesi võimalust ning transkribeerimise kaasamise ja integreerimise võimalust.
  8. Tõlkemälude koondamisel peab arvestama tõlgete konfidentsiaalsusnõudeid. Keskne süsteem peab kasutajaliidestes võimaldama tõlkida nii, et tõlgitav tekst ja tõlge jäävad konfidentsiaalseks.
  9. Avalik kasutamine ja ulatuslikud võimalused. Tagada keskkond, mis on lõppeesmärgina kõigile kasutatav ja avalikult kättesaadav ning aitab töövooge hallata. Teenus peab olema kõigile kättesaadav, arvestama ametkondade ja keeletehnoloogia vajadustega ning hõlmama kõiki, kes tõlkeid vajavad.

1.1. Analüüsi struktuur

Lisaks sissejuhatavale peatükile on analüüsi dokumendis kasutatud järgmist struktuuri:

  • Ärimõisted ja lühendid - peatükis kirjeldatakse antud dokumendis kasutatud mõisteid ja lühendeid.

  • Osapooled - peatükis kirjeldatakse süsteemist huvitatud osapooli, nende rolle ning ootuseid uuele tõlkekeskkonnale.
  • Olemasoleva olukorra (AS-IS) analüüs - peatükis antakse ülevaade tänase tõlkekorralduse probleemidest ning olemasolevatest tõlketeenuse protsessidest. Olemasoleva olukorra analüüsi sisendiks on läbiviidud kasutajauuring erinevate riigiasutuste ja erasektori esindajatega.

  • Tulevikuvisioon (TO-BE) - peatükis antakse ülevaade kasutajatest, nende rollidest ja õigustest, kavandatavate protsesside ärinõuetest, kirjeldatakse kavandatavaid protsesse, tehakse ettepanekuid protsesside optimeerimiseks.

  • Arhitektuuri analüüs - peatükis kirjeldatakse võimalikke alternatiivseid lahendusi, riigipilve kasutamise võimalusi, liidestust teiste süsteemidega, kontseptuaalset andmemudelit, tõlkeplatvormi ja arhitektuurimudelit ning ressursside kasutust mõjutavaid näitajaid ja ressursinõudeid.

  • Prototüüp - peatükk sisaldab ülevaadet loodud prototüübist ja läbiviidud ideatsiooni töötubadest ning prototüübi testimisest.
  • Riski- ja mõjuanalüüs - peatükis kirjeldatakse tõlkekeskkonna loomise mõju avaliku sektori tõlkekorraldusele ja ühiskonnale ja seda, millisel määral aitaks platvorm säästa aega tõlkimisel ja tõlketööde haldamisel. Analüüsitakse seda, kas andmekaitsealast mõjuhinnangut oleks vaja läbi viia ja kas õiguslikus regulatsioonis on vajalik teha muudatusi ning millised on võimalikud riskid.

  • Rakendamise kava - peatükis kirjeldatakse arendusetappe ja nende mahtu tundides funktsionaalsuste lõikes.

1.2. Analüüsi metoodika

Krabu Grupp OÜ lähtub töö teostamisel hankedokumentides kirjeldatud RIK-i ootustest töö eesmärgile ja ülesannetele.

Töö valmib neljas etapis. Analüüsi esimese osa järel koondatakse vahearuande dokumenti kokkuvõtlik hetkeolukorra (AS-IS) ja tuleviku vajaduste (TO-BE) kaardistus. Teise etapi käigus kirjeldatakse tõlketeenuse jaoks optimaalset arhitektuurimudelit ning tehakse alternatiivide analüüs. Nii esimese kui ka teise etapi tulemid koondatakse teise etapi järel lõpparuande (TO-BE) dokumenti. Kolmanda etapi raames luuakse keskse tõlkekeskkonna kasutajaliidese prototüüp ja stiiliraamat. Neljanda etapi käigus koostatakse mõju- ja riskianalüüs ning rakendamise kava. Viimase etapi järel toimub analüüsi lõpptulemite vormistamine ja üleandmine.

1.3. Ülevaade teostatud tegevustest

Analüüsi käigus tehti järgmist:

  • Alusdokumentide analüüs. Analüüsiti tõlketeenusega seotud õigusakte kui ka erinevaid RIK-i edastatud taustamaterjale.

  • Intervjuud. Viidi läbi intervjuud osalistega, nende hulgas 43 isikuga. Intervjueeritud isikute täisloetelu on esitatud Lisa 2 all.

  • Ideatsiooni töötoad. Töötubades osalesid isikud, kes on seotud tõlkekeskkonna arendusega, arengusuundade määratlemisega, seadusandluse loomisega, rahastamisega, süsteemide kasutusega jmt. Töötubades osalesid töörühma liikmed. 

  • Prototüübi testimine. Testimise eesmärk oli valideerida prototüübi kasutajamugavus. Ühe testi kestuseks oli ca 1 tund. Testimises osalenud isikute nimekiri, ajakava ning testimise kokkuvõte on kirjeldatud peatükis Prototüüp.


  • No labels